Sorgiti ... torgiti ...

Kuna rasedusega iga kuu kaalu aina rohkem juurde tuleb ;), siis otsustas arst igaksjuhuks teha ühe uuringu, mis näitab, ega rasedusega ei ole tekkinud mingit diabeeti/suhkruhaigust.

Uuring nägi välja järgmine ... eelmine õhtu ei tohtinud midagi magusat süüa (tundus suht raske :)) ... siis pidin eelmine päev tegema omale valmis 300ml vee ja glükoosiga magusat jooki, mis tuli kaasa võtta.

Hommikul kell 08.00 (tühja kõhuga) läksin kesklinna Silmakliinikusse ... kõigepealt võeti veenist 4 balloonitäit verd. Neli sellepärast, et mul olid ka rutiinse vereproovi saatelehed kaasas. Seejärel pidin oma magusa joogi tühja kõhu peale ära jooma ja ooteruumis tund aega ootama. Vahepeal hakkas nii paha, et mõtlesin, et kohe läheb pilt tasku. Toolid olid nii ebamugavad ja suure kõhuga seal mitu tundi järjest istuda, oli täielik piin. Minna ei tohtinud kuskile, ainult wc-s lubati käia. Siis võeti uuesti veenist 1 balloonitäis verd, aga seekord randme pealt ... selgituseks öeldi, et siit on küll valus, aga parem võtta ... oligi kohe päris valus. Seejärel pidin jälle ooteruumi suunduma ja seal veel ühe tunnikese veetma. Siis võeti veel 1 balloonitäis verd ja seekord jällegi veenist ... sealt, kust esimene kord ... seega torgati n.ö. kaks korda ühte auku :P (innar oskab ka seda :))) - ok, lollid naljad :)))

Kokkuvõttes oli mu ranne päev läbi paistes ja valutas. Ja üldse tegi see õde neid vereproove suhteliselt valusasti ... tavaliselt ei tunnegi, kui näiteks nõel välja tõmmatakse, aga seekord oli see lausa valus. Üldiselt ma nagu selliseid asju ei karda ja vaatan suurima huviga, kuidas nõel sisse torgatakse :))) Mõtlesin, et pannakse ehk mingi kanüül, et kes siis nii palju auke viitsib teha ... no aga see ju nende töö!

Proovi tulemustest nii palju, et kõik näitajad olid korras ;)