Kui tahad ... mine!

Karoliine ei ole kunagi siiani nutusena kuskile maha jäänud ... lehvitab kenasti lahkujale (emme/issi) ja toimetab oma asjadega edasi, muidugi jääb ta ikka koos mängukaaslasega.

Nii juhtus ka siis, kui tahtsin korra toidupoes käia. Olime kahekesi ... ütlesin, et paneme nüüd riidesse ja läheme õue. Tema aga, et tema ei tule! Ma küsisin, et kas ma lähen siis üksi või "kam/kah/jah" - need siis valikust "jah" :) Ma küsisin siis, et kas sa jääd üksi koju ja emme läheb käib ise üksi ära, tema jälle, et jah. Ma ikka usutlesin, et sa jääd siis ikka täitsa üksi koju ja mängid siin üksinda, et emme läheb ära, tema ikka, et jah :) Mis mul siis muud üle jäi, kui laps nõus oli :)

Läksin koridori ja tõmbasin saapad jalga, tegin ukse pealt tsau, mille peale mulle muidugi rõõmsalt samaga vastati ja nii ma siis uksest välja läksingi :) Loomulikult ei läinud ma poodi ... jäin ukse taha vaikselt seisma. Aga kaua sa seal ikka seisad, ja poes ka vaja ju ära käia :)

Hiilisin siis vaikselt tuppa tagasi ... Karoliine istus mugavalt diivanil, teleka pult näppus ja vaatas saateid :) Siis niheles veitsa ringi, tõusis diivanil püsti ... ja nägi minu ära :) Selgitasin siis talle, et emme ei lähe ikka üksinda poodi, et lähme koos, et emme ei jäta sind üksinda koju :) Nohh, lõpuks oldi sellega ka nõus :)))